Õpilased koostasid selle pildi järgi hiirest ja jänesest muinasjutu. Kõik jutud olid omanäolised. Avaldaksin siin näiteks kolm muinasjuttu.
Elas kord lumivalge jänes. Ühel külmal talvisel päeval koputas hiirepoiss jänese uksele. Jänes tegi ukse lahti ja nägi lõdisevat hiirt trepil. “Hiireke, mis sinuga juhtus? Kas kaotasid lumesajus kodutee?” uuris pikk-kõrv. “Mul on väga külm, kas laseksid mind sisse sooja?” vastas külmunud hiireke. Jänes juhatas hiire ahju kõrvale sooja ja pani talle sooja teki ümber. Haavikuemandal oli tuba soojaks köetud ja teekann mulises pliidil. Ta pakkus hiirele maitsvat vaarikateed meega. Jõuludest oli järgi jäänud piparkooke, mis maitsesid hiirele väga. Teed juues ja lobisedes tekkis jänese ja hiire vahel suur sõprus. Pärast seda käis hiireke tihti jänesel külas.
Krislin
* * * * * * * *
Ühel külmal päeval koputas hiir jänese uksele. Tal oli väga külm. Hiire kõhtu näpistas nälg. Loomake otsustas jänkult abi paluda: “Kallis jänkuke, palun lase mind sisse. Mu kõht on nii tühi ja mu põue vahelt käib tuul läbi.” Pikk-kõrv lasi vaese hiire majja ja andis talle sooja suppi. Nii jäigi hiir jänku juurde elama. Kui nad surnud veel pole, siis elavad nad praegugi.
Kristjan
* * * * * * * *
Elas kord väike hiireke. Ta oli tee peal eksinud. Järsku märkas ta maja. Väike hiireke otsustas abi paluda. Ta koputas uksele. Ukse avas jänes, kes küsis, mis hiirega juhtus. Hiireke vastas, et külal päeval hakkas hunt teda taga ajama. Selleks ajaks, kui hunt ta rahule jättis, oli ta kodust väga kaugele jõudnud. Ta ei teadnud, kus ta kodu üldse asub. “Nii ma sattusingi siia.”
Haavikuemanda suu jäi ammuli. Aga varsti kogus ja ütles: “Söö ruttu kõht täis. Ma viin su koju tagasi.” Hiireke oli nõus.
Nad kõndisid ja kõndisid, kuni jõudsid õige majani. Hiirte pere tänas pikk-kõrva. Hundid pandi puuri ja kõik elasid rõõmsalt elu lõpuni.
Khirsten Terese
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar