LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

Seitsme maa ja mere taga asub Estonia teater. Me läksime sinna suure bussiga, koguni kolme klassiga. Kõik olid ärevil. Kui me kohale jõudsime, oli kõigil hea meel. Siis läksime suurde saali ja lõpuks hakkaski teater peale.
Elas kord Lumivalgeke. Kõigil külainimestel meeldis lumivalgeke. Nad lausa jumaldasid teda. Kõigile meeldis koos tantsida. Teatritükk rääkis Lumivalgekese raskest elust, kuna tal oli kuri võõras-ema. Ühel päeval kutsus kuri võõrasema enda juurde jahimehe. Võõras ema ütles jahimehele, et ta kutsuks Lumivalgekese metsa ja tapaks ta. Siis läksid nad metsa. Kütt hakkas tütarlast tapma, aga Lumivalgeke palus teda ellu jätta. Ta lubas kaugele metsa joosta ja mitte kunagi enam tagasi tulla. Lumivalgeke läks üle seitsme mäe pöialpoiste juurde. Pöialpoisid tulid koju ja märkasid, et midagi on teisiti. Nad nägid magamistoas imekaunist neidu ja imestasid. Pöialpoisid küsisid, kas ta tahab nende juurde jääda. Lumivalgeke soovis seda väga. Kord tuli vanaeideks riietunud võõrasema metsa. Ta pakkus Lumivalgekesel magusat õuna. Tüdruk sõi õuna ja suri.
Pöialpoisid panid Lumivalgekese klaasist kirstu. Printsi suudlus äratas kaunitari. Ja nad abiellusid. Sellist toredat balletti käisimegi vaatamas.

Kirke ja Krislin